Nganassaanirahvas

Nganassaanid on väga huvitavad eesti hõimurahvad. On soome-ugri rahvad kes elavad kõige põhjam. Nad on ka samojeedi rahvad kes elavad Taimõri poolsaarel, lõuna- ja keskosas Põhja-Jäämere ääres. Kus kindlasti on väga külm talvel (külmem kui -30ºC keskmise temperatuurina). Tänapäeval ei ole ainukesed kes elavad sellel maal. Tegelikult, dolgaanid on suurim etniline grupp sellel osal. Uskumatu on, et nad jõusid nii kaua. Nad oli eraldatud kaua ajaks

Vastavalt viimase rahvaloendusele (2010), on 862 nganassaani, nendest 125 oskavad nganassaani keelt. Kus see rahvas asub on põhjal ja keskel poolsaarel, jääkorb aga lõuna on tundra.

Nende nimi tähendab oma keeles "inimene". Aga kasutatakse ka kahesõnaga ngano nganassaan, mis on "ehtne mees" (tõeline mees). Need nganassaanid kes elavad lääne-pool nimetavad ennast nyaa, mis tähendab "vend".

Taimõr poolsaarel on suurim metsikute põhjapõtrade populatsioon. Ma arvan, et siis on loogiline, et kõige olulisem nganassaani tegevus oli ja on põhjapõtrade küttimine.

Nad elavad klannides. Huvitav on ka nende usund, on šamanistlik-animistlik, mis toetub vastastikkuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel, mis haarab endasse sotsiaalse ja ökoloogilise mõõtme sarnaselt teistele põhjarahvastele.