Javieri Eesti Keele päevik

Võib-olla on natuke hilja, aga Hispaanias on üks valjend mis ütleb "Hiljem on parem kui mitte kunagi". Täna ma kirjutan "K nagu Kihnu" raamatu kohta. Ma ei ole alustanud seda raamatut kasutada ikka veel. Mulle tundub, et kõige kasulikumad osad on need mis seletavad kuidas sõnu kasutada igapäevaelus. Tavaliselt, need lehed alustavad küsimusiga, näiteks "Milline inimene ma olen?" või "Kas olete kunagi liikluses trahvi saanud?". Muidugi, mis aitab palju on ka, et sõnad on käänetega kirjutatud leheääres. Ma arva, ja loodan ka, et see on väga abivalmis Eesti keele raamat. Praegu tuleb seda õppima!

Nganassaanid on väga huvitavad eesti hõimurahvad. On soome-ugri rahvad kes elavad kõige põhjam. Nad on ka samojeedi rahvad kes elavad Taimõri poolsaarel, lõuna- ja keskosas Põhja-Jäämere ääres. Kus kindlasti on väga külm talvel (külmem kui -30ºC keskmise temperatuurina). Tänapäeval ei ole ainukesed kes elavad sellel maal. Tegelikult, dolgaanid on suurim etniline grupp sellel osal. Uskumatu on, et nad jõusid nii kaua. Nad oli eraldatud kaua ajaks Vastavalt viimase rahvaloendusele (2010), on 862 nganassaani, nendest 125 oskavad nganassaani keelt. Kus see rahvas asub on põhjal ja keskel poolsaarel, jääkorb aga lõuna on tundra. Nende nimi tähendab oma keeles "inimene". Aga kasutatakse ka kahesõnaga ngano nganassaan , mis on "ehtne mees" (tõeline mees). Need nganassaanid kes elavad lääne-pool nimetavad ennast nyaa , mis tähendab "vend". Taimõr poolsaarel on suurim metsikute põhjapõtrade populatsioon. Ma arvan, et siis on loogiline, et kõige olulisem ngana...

Seekord, ma kirjutan eesti kirjanikust, kelle nimi on Karl Ristikivi. Eesti keele tunnis lugesime Karli luuletust tema raamatust „Inimese teekond“, mida ilmus aastal 1972. See raamat on tema ainus luulekogu. Pärast seda, meid kutsuti Karli eluloost natuke uurida. Karl Ristikivi on tuntud Eesti kirjanik. Ta õppis all- ja keskhaaridust oma valdkonnas. Sellel ajal ta luges väga palju samuti, ta alustas kirjutada oma tekste, kust ta proovis mõnda raha teenima, aga ei olnud nii lihtne. Ta ei leidnud tööd, sellepärast kolis Tallina kus Karl käis kaubanduskoolis ning järjest õhtugümnaasiumis. Ta lõpetas aastal 1932. ja neli aastat edasi läks ta Tartusse. Seal ta õppis Tartu Ülikoolis Geograafiat, mida ta lõpetas  cum laude  1942. Aastal 1943. pidas ta lahkuma Eestist, sellepärast ta läks Helsingisse kaluripaadiga. Soome pealinnas alustas koos Valev Uibopuuga „Eesti looming“ üks oma kõige olulisem teoseid. Aga varsti lahkus ta jälle, Helsingist Stockholmile. Seal Karl ...

Tere m a ailm! ( Siin ma alustan kirjutada kuidas minu Eesti keel läheb edasi )  Siia hakkan ma kirjutama, kuidas minu eesti keele õppimine edeneb . Praegu ma kirjutan see   ainult algust. Varsti ma lähen programmeerimise klubisse, ( siis ma kirjutan vähe nüüd ) sellepärast ma saan praegu vähe kirjutada . Tavaliselt, ma harjutan natuke rakendusega, nimetatud   mille nimi on Spekly. Teooriliselt  õpin ma   iga päev 30 uut sõna , aga tegelikult, mõn da nendest ma juba tean, siis  nii et kõik ei ole täiesti uued. Tei ne  as i, mida ma veel teen , on raadio kuula mine . Kui ma tagasi tulen ülikoolist bussiga koju,  kasutan ma rakendust, aga jalutamas tänava peal kuul a n raadio t e esti keeles ,   ikkagi, et   kuigi  ma ei saa aru kõiki   kõigest veel aru. Ma loodan ,  et võin tihti kirjutada siin. See tahendaks , et ma õppin ;P See on kõik tänase ks . :)